Video: veekindel kell? Kellade veekindlus lahti seletatult
Käekella veekindlus on märgitud igale kellale, aga mida need numbrid ikkagi konkreetselt tähendavad? Milline on konkreetselt sinu vajadustele ja soovidele vastav veekindel kell? Käesolevas postituses saadki täpsemad näpunäited, millest juhinduda õiget käekella valides. Meie käekellade kogu valikut saad üle vaadata käekellade e-poest!
Mida näitavad meetrid ja atmosfäärid
Kella veekindlus märgitakse kas atmosfäärides või baarides (näiteks 5 ATM või 5 bar) või meetrites (50 m). Mõlemad näitavad sama asja: millisele veerõhule kell katsel vastu peab. Mida see aga igapäevaelus tähendab ja mida konkreetse kellaga teha võib?
Teisendus on lihtne: 1 ATM vastab umbes 10 meetri veesambale, seega 5 ATM on 50 m märgistus, 10 ATM 100 m ja 20 ATM 200 m märgistus.
Oluline on teada, et see number näitab katserõhku, mitte sügavust, kuhu kellaga võib sukelduda. Katses on kell paigal ja vesi rahulik. Ujumisel, vette hüpates või veejoa all on rõhk hetkeliselt suurem, lisaks mõjuvad kellale kuum vesi, temperatuurimuutused ja tihendite vananemine. Seepärast vaata alati konkreetse mudeli kasutusjuhendist, milleks kell sobib. Allolevad soovitused on üldised, tootjate juhised võivad erineda.
Mida erinevate veekindlustega kelladega teha võib?
Vaatame nüüd erinevate kellade näiteid konkreetsemalt, et saada paremini selgust, mida erinevate kelladega täpselt teha tohib.
3 ATM (30 m märgistus) on igapäevakell: pritsmed, vihm ja käte pesemine ei tee sellele midagi, kuid duši alla, vanni ega ujuma sellega minna ei tohi.
5 ATM (50 m märgistus) talub vette kukkumist, tugevat vihma ja lühiajalist kokkupuudet veega. Paljud tootjad lubavad sellega ka lühiajalist pinnaujumist, kuid juhised erinevad, seega kontrolli oma mudeli juhendit. Kindlam on ujumise ajaks kell käelt ära võtta. Snorgeldamiseks ja sukeldumiseks see ei sobi.
10 ATM (100 m märgistus) on kell, millega võib muretult ujuda ja tavaliselt ka snorgeldada. Sobib hästi rannas, paadiga sõites või kalal käies. Akvalangiga sukeldumiseks see ei sobi.
15–20 ATM (150–200 m märgistus) kell on vastupidavam ja sobib aktiivseks veespordiks, näiteks purjetamiseks, ujumiseks ja snorgeldamiseks. Akvalangiga sukeldumiseks vaata, kas kell on tähistatud sukeldujakellana.
30 ATM (300 m märgistus) ja suurema veekindlusega kellad on ehitatud vee all kasutamiseks. Akvalangiga sukeldumiseks sobib siiski kell, mis on sertifitseeritud sukeldujakellana (ISO 6425, märge „Diver’s“). Ka sellisel juhul järgi mudeli juhendit ja lase tihendeid regulaarselt kontrollida.
Veekindla kella klaas – kas safiir või mineraal?
Käekelli on seinast seina ning valik on üpris kirju. Kella veekindluse ja purunemiskindluse juures mängib kindlasti olulist rolli ka kella klaas. Levinumad on safiir- ja mineraalklaasiga kellad. Mis nendel siiski vahet on?
Mineraalklaas on levinud soodsamates ja keskmise hinnaklassi kelladel. See talub lööke hästi, kuid kriimustub kergemini kui safiir. Plastik- ehk akrüülklaas kriimustub kõige kergemini, aga ei purune kildudeks ja kriimud saab sageli välja poleerida. Safiirklaas on väga kriimustuskindel ja püsib aastaid selge, kuid tugeva löögi korral võib see puruneda. Veekindlust klaasi tüüp otseselt ei määra – see sõltub korpuse ja tihendite ehitusest.
Iga kella veekindlus on tootelehel kirjas „Tehniline info“ all. Lühikese kokkuvõtte koos tabeliga leiad ka artiklist käekellade veekindlus.
Mõnusat poodlemist!