Mis on analoogkell ja kuidas see erineb digikellast?
Käekell on juba ammustest aegadest alates olnud tähtis osake moest. Nii nagu ka riiete mood on sajanditega muutunud, sama on teinud ka kellade mood. Kellad on ajaga kaasas käinud, kuid nende põhifunktsioon on jäänud samaks: näidata aega.
Inimkond on teinud viimase sajandiga suure hüppe edasi, luues lugematul arvul digilahendusi. Seepärast on digitaalsed kellad tihti igapäevaelu loomulik osa. Samas on analoogkell käekellade maailmas ajanäitaja kõige klassikalisem vorm. Selles artiklis vaatlemegi lähemalt, milline analoogkell täpsemalt on.
Kuidas tunda ära analoogkell?
Väga lihtne! Analoogkella digitaalsest eristab peamiselt see, et digitaalse ekraani asemel näitavad aega kaks või kolm pöörlevat seierit – tunniseier ja minutiseier ning tihti on analoogkellal ka sekundeid näitav seier. Analoogkella nimetatakse tihti ka lihtsalt traditsiooniliseks kellaks. Olgugi et digitaalsed kellad on vallutanud maailma, kasutatakse ka analoogvariante tänapäevani endiselt palju.
Analoogkella osutid liiguvad kas sammhaaval (enamikul kvartskelladel hüppab sekundiosuti kord sekundis) või sujuvalt (mehaanilistel ja automaatkelladel). Tavaliselt on tunniosuti lühem ja laiem kui minutiosuti. Analoognäit kirjeldab aga ainult aja kuvamise viisi, mitte mehhanismi: osutitega kell võib olla kvarts- või mehaanilise mehhanismiga, sealhulgas automaatkell. Digikell näitab aega numbritena. Täpsus, toiteallikas ja patarei kestus sõltuvad konkreetsest mudelist.
Kvartsmehhanismist täpsemalt
Enamik tänapäeva osutitega kelli on kvartskellad. Patarei varustab kvartskella elektrienergiaga. Kvartskristalli ühtlaseid võnkeid kasutab elektroonika ajavahemike määramiseks. Osutitega kvartskellas juhib see mootorit, mis liigutab osuteid. Valgusega laetav kvartskell kasutab energia kogumiseks fotoelementi ja salvestab selle akusse.
Kvartskell eksib tavaliselt vaid mõne sekundi nädalas ning patarei kestab enamasti paar aastat, olenevalt mudelist ja funktsioonidest. Kuidas erinevad kvarts-, automaat- ja päikeseenergiaga kellad, loe lähemalt artiklist automaat, kvarts või päikeseenergia – mis vahe on?
Analoogkella erinevad disainid
Analoogkellade disain erineb ka numbrilaua tähistuse poolest. Saab valida kellade vahel, millel on arvud väljendatud kas araabia või rooma numbrites. Samuti varieeruvad kellad selle osas, kui palju arve on kella “näol” kuvatud. Mõnel kellal on numbritega tähistatud kõik 12 tundi. Samas on väga tüüpiline analoogkellade puhul, kui on toodud vaid 3, 6, 9 ja 12 arvudena ning ülejäänud arvud on asendatud kriipsukestega. Vähem haruldased ei ole ka kellad, kus on arvuliselt märgitud ainult 6. ja 12. tund.
Tunnitähiste vahel on numbrilaual väiksemad jaotised minutite lugemiseks. Sellistel kelladel, kus kõik või osa tunninumbreid on asendatud jaotistega, on tunninäitajad alati suuremad kriipsud ning minutijaotised peenemad ja lühemad.
Analoogkell või digitaalne kell?
Kõige silmapaistvam erinevus analoog- ja digikella vahel on aja kuvamise viis. Analoogkellalt loed aega osutite asendist, digikell näitab aega numbritena ekraanil, enamasti LCD-ekraanil.
Analoogkella numbrilaud on tavaliselt 12-tunnine, digikellal saab enamasti valida 12- ja 24-tunnise formaadi vahel. Täpsus ja patarei kestus ei sõltu sellest, kas aega näitavad osutid või numbrid: digitaalne kvartskell on sama täpne kui osutitega kvartskell, mehaaniline kell on mõlemast vähem täpne. Paljudel kelladel, näiteks Casio G-Shock GA-2100 seerias, on analoog- ja digitaalnäit korraga.
Analoogkella lisavarustus
Kuigi võib tunduda, et klassikaline analoogkell ei käi ajaga kaasas, ei vasta see tegelikkusele. Analoogkellal võib olla mitmeid lisafunktsioone. Näiteks GMT-funktsioon võimaldab korraga jälgida kahe ajavööndi aega. Kuufaaside ja kuupäeva näit ning kronograaf on veel mõned näited analoogkella lisafunktsioonidest.
